Kolmapäev - 16.03

Tänane päev algas kooliga. Esimene tund oli geograafia ning seal oli väga huvitav vestlus õppealajuhatajaga. Alguses rääkisime minu geograafia III veerandi hindest, kuna seal oli hinne nelja ja viie vahel (4;5;5;4). Sain siiski veerandihindeks nelja, kuna mu kontrolltööde hinneteks olid neljad. Kuid ma pole pettunud, kuna tegemist oli argumenteeritud põhjendusega, miks mu veerandi hinne ei saa olla viis. Peale seda vestlesime temaga ka katsetest ning tänu sellele ta suutis minusse süstida palju optimismi. Ta ütles, et ma pingutaks katsetel ning ta hea meelega tahaks mind õpetada siin koolis ka gümnaasiumiaastatel jne. (Ene Saar on väga chill õpetaja!)
Kahjuks iga õpetaja ei ole chill ja ei seleta ega põhjenda mulle seda, miks ta mulle kehvema hinde pani - lihtsalt öeldakse, et nii on ja kõik! Näitena saan tuua füüsika III veerandi hinde, milleks on mul kolm. Füüsika jooksvad hinded: 4;5;4;5;2/4;4. Raske on mul siiani mõista, miks ma veerandihindeks sain kolme, kuna õpetaja ei ole nõus mulle põhjendama seda, miks ma kolme sain.

Tänasel päeval pandi veel ka muid veerandihindeid välja. Kõige rohkem elevust tekitasid keemia hinded. Õpetaja ütles tunnis, et veerandhindeks tuleb viimase KT hinne. Meil oli see veerand keemias ainult kaks hinnet ning viimane hinne kujundas veerandihinnet. Minul oli esimese KT hindeks 4 ja teise hindeks oli 3. Nõnda oli ka paljudel teistel klassikaaslastel. Ma olin täiesti arvestanud sellega, et minu veerandihinne saab olema kolm, kuna õpetaja oli nii öelnud, et viimane hinne kujundab veerandihinnet. Kui õpetaja oli pannud veerandihinded välja, siis kõik tahtsid seda kohe näha ning lootsid, et ehk õpetaja siiski pani parema hinde veerandiks. Kuihakati vaatama hindeid, siis oli näha, et õpetaja ei olnud enda meelt muutnud... Väljaarvatud minu suhtes - õpetaja oli pannud minu veerandihindeks nelja. Loomulikult ma olin väga õnnelik!! Kuid seda rõõmu ei jaganud minuga teised, kes olid saanud veerandihindeks kolme. Täiesti mõistan klassikaaslasi, et teeb meele mustaks küll selline asi, kui pannakse ühele õpilasele samas hinneteseisus veerandihindeks parem hinne kui neile. Kuid siiski pettusin mõndades klassikaaslastes, kui madalale nad suutsid langeda. Alguses arvati, et tegemis on eksitusega, et Kotkas ei tohiks saada nelja, kui teised ei saanud - nõustun! (ehk oli tegu eksitusega) Teiseks, arvas üks klassivend, et nii ei saa olla, kuna Kotkas on loll ja ta ei oska mitte midagi jne. (khm, okei..) Kõige "toredam" oli see, et see klassivend ei suutnud sellega kohe üldse leppida ning terve päeva käis mul järgi ning üritas mind maha teha - mis temal eriti ei õnnestunud. Kahju on temast, kuna minu austus tema vastu on kahanenud oluliselt. Eks tema käitumine oli tõestus ka sellest, et inteligentsus ja viisakus ei sõltu haridustasemest. Eks homme on keemiatund ning siis saab teada, kas tegu oli eksitusega või õpetaja oli minule nelja teadlikult pannud. Igatahes paljud klassikaaslased lubasid, et see nii ei jää, et mina sain keemia veerandihindeks nelja - homme tuleb huvitav keemiatund.

Täna ma küll jutustasin pikalt enda koolipäevast, aga eks tulevikus ka muud teemad;)